Autor: Akademista Leandrino Eva Ximenes Soares.
CO. Autor: Zelia Xavier Martins L. Eng.
Rezumu & Abstratu
Artigu ida ne’e analiza prosesu adesaun Timor-Leste ba ASEAN husi perspetiva komunikasaun institusionál, ho referensia S-M-C-R (Source–Message–Channel–Receiver) ne’ebé hanoin husi Edward Sapir (1949).
Estuda ida fokú ba komunikasaun governamentál hanesan fator determinante atu sustenta pasu pozetivu, aumenta konfiansa no hatu’ur komunikasaun hanesan meiu tekniku, instrumentu polítiku, diplomátiku no identidade ba integrasaun regionál.
Introduksaun
Mundu globalizasaun, hare husi koperasaun internasionál no integrasaun rejional sai elementu fundamental ba estabilidade no dezenvolvimentu susténtavel. ASEAN, nudar asosiasaun rejional iha Sudeste Aziátiku, fó plataforma ba koperasaun multilateral iha área polítika, ekonomia no seguranza. ASEAN akumula nasaun sanulu resin ida (11) hanesan estadu membru, ho objetivu hametin relasaun sira ne’ebé bazeia ba soberania, benefísiu kolektivu no dezafiu komum.
Timor-Leste, nu’udar estadu foun ne’ebé hetan independénsia iha 2002, integrasaun rejional hanesan parte importante ba política estratéjika. no iha 2011, Timor-Leste formalmente aplika ba ASEAN, hahu husi ne’eba Timor-Leste halo esforsu reforma institusionál, establidade polítika no preparasaun ekonomik.
Prosesu hotu ne’ebé governu halo fó atensaun ba komunikasaun institusionál hanesan fator fundamental atu hametin transparansia, konfiansa no klaridade ba ASEAN. Komunikasaun institusionál laos deit meiu atu hato’o informasaun, maibé representa identitade polítika no diplomátika estadu nian. Meius ida ne’e ajuda analiza no klaridade ho efektividade komunikasaun institusionál.
Timor-Leste uza diplomásia pro-aktivu, relátoriu tekniku, no fórum regionál atu promove kandidatura ba ASEAN, iha kontestu komunikasaun ne’ebé hala’o ho meiu formais (relátoriu ofisiál, deklarasaun públiku) no informais (networking diplomátiku, semináriu, konsultasaun bilaterál)
konténudu mensajen Timor-Leste iha pontu tolu (3):
- Kompromisu ho prinsípiu ASEAN (non-interference, konsensu, solidaridade).
- Progresu iha reforma institusionál no ekonomiku.
- Kultura paz no konvivénsia demokrátika.
Komunikasaun sira kontribui ba pasu pozetivu ne’ebé Timor-Leste hetan, hanesan:
- Polítiku: Aumenta visibilidade diplomátiku, establidade relasaun regionál.
- Ekonomiku: Atrasa investimentu, kooperasaun teknika.
- Edukativu: Aksesu ba programa interkambiu no kapasitasaun.
- Simbóliku: Rekognisiliasaun internasionál, aumenta identitade rejional.
Komunikasaun nu’udar instrumentu polítiku la presiza hato’o faktus, maibé presiza konvense no mobiliza apoiu, modelu S-M-C-R permite analisa dinamika ida ho objektividade, Timor-Leste hatudu konsisténsia iha estratéjia, no diplomásia. hatudu katak efektividade komunikasaun la depende ba kontéudu, maibé bele mós depende ba kontextu, intensidade, no kontinuidade.
Prosesu adesaun Timor-Leste ba ASEAN la bele hetan kompriensaun plena karik analisa deit husi aspéktu administratif ka legal maibe Komunikasaun institusionál nu’udar fator polítiku no diplomátiku fó klaridade ba motivasaun no protidaun nian, Modelu S-M-C-R fó klaridade ba prosesu ida hodi identifika papel Governu Timor-Leste iha transmisaun mensajen ba ASEAN.
Artigu ida ne’e fóku ba analiza komunikasaun governamentál Timor-Leste ho modelu S-M-C-R, hodi hatene papel komunikasaun iha pasu ba adesaun ASEAN.
S-M-C-R (Source–Message–Channel–Receiver) ne’ebé sai husi hanoin Edward Sapir (1949).
Modelu S-M-C-R, elabora husi Edward Sapir (1949) no kontribui tan ideias husi Berlo (1960), fó enkuadramentu teorétiku kona ba relasaun komunikativu:
Fonte (Source): Entidade hato’o mensajen (Governu Timor-Leste).
Mensajen (Message): Objetivu, prinsipiu no valor ba adesaun.
Kanál (Channel): Diplomásia bilateral, konferénsia, relátoriu, mídia.
Reseptór (Receiver): Estadu membro ASEAN, komunidade internasional, no povo Timor-Leste.